Minna või jääda?

Mis on valimiste eel üles köetud ootustest praeguseks saanud? Kõige lühem vastus on, et mitte midagi. Või peab keegi 1protsendist sotsiaalmaksu alandamist vajalikuks teoks, mis ettevõtlust elavdada aitaks?

Lihtne arvutus näitab, et 1000eurose brutokuupalga pealt tekib kokkuhoid 10 eurot. Kui ettevõttel on 100 töötajat, keskmise brutopalgaga 1000 eurot, on kokkuhoid tööandjale 1000 eurot kuus – kas sellega saaks samasse ettevõttesse ühegi uue inimese palgata? Ei saaks, vähemalt selle palgatasemega küll mitte. Niisiis täiesti mõttetu maksualandus ja mina oleksin nõus selle 10 eurot küll riigile jätma. 

See 1% sotsiaalmaksu alandamist on õigupoolest üldse ainuke soodustus, mida mina väikeettevõtjale näen. Ettevõtluse elavdamise asemel leiutatakse hoopis skeeme, kuidas teatud elanikegruppidele tulumaksutagastusi kehtestada ja lubatakse aina uusi toetusi, ka ettevõtjatele. Kas riigijuhid kujutavad ette, et nii peakski toimima turumajandus? Kas turumajandus ei tähendanud mitte seda, et suurem osa inimesi paneb ise oma oskused kasumit teenima? Või on ettevõtluse eesmärgid tänases ühiskonnas muutunud?

Suurem osa koalitsioonileppest koosneb üldsõnalisest jutust, millest jäävad kõrvu ebamäärased lausejupid nagu „jätkame struktuurseid reforme“ või „edendame horisontaalset koostööd“. Haldusreformist rääkides tegeldakse jätkuvalt tagajärgede, mitte põhjustega – et kuidas ikka avalikke teenuseid paremini osutada ja praktilisemalt raha jagada ning kokku hoida. Aga kust see raha peaks tulema, sellest koalitsioonilepe vaikib. Ma tuletan meelde: raha tuleb riigile ainult ja ainult ettevõtlusest! Ka mikroettevõtlusest! Mitte mingeid haldusreforme ei oleks vaja, kui riik sellest aru saaks, et pigem olgu sada väikest kui üks suur. Kui riik mõistaks, miks oleks vaja sisse seada maksuerisused maapiirkondade ettevõtjatele. Kui üldse keegi otsustajatest mõistaks, miks on vaja luua tingimused, et maale koliks rohkem inimesi! 

Mida meie, mikroettevõtjad, peaksime nüüd tegema? Jääma riigi patriootideks ja maksma, hambad ristis, üle poole käibest jätkuvalt maksudeks? Või registreerima oma firma Suurbritanniasse või Lätti, kuna seal on kasutusele võetud just need maksusoodustused, millest enne valimisi nii väga unistasime?

Muide, statistika näitab, et alandades ettevõtjate makse, maksulaekumised riigikassasse hoopis suurenevad – paradoksaalne, eks ole, aga see on Läti kogemus. Sarnast kogemust on võtta mujaltki ja see kinnitab vaid üht – inimestel on oma valulävi, milleni ta maksab ausalt makse. Kui see valulävi ületatakse, hakkab inimene petma.

Praegu võib vaid kahetsusega tõdeda, et Eesti on valinud tee, mis ausat väikeettevõtlust ei soodusta. Professionaalsed projektikirjutajad ja mustalt tegutsejad solgivad jätkuvalt turgu ja aus ettevõtja on kahevahel – minna või jääda? Südametunnistuse küsimus, kuniks seda südametunnistust jätkub. Eks aeg näitab.